Täna on neljapäev, 21.06.2018  

Avaleht Raamatud Tellimine (ostukorv) Kontakt Partnerid
 
 
 

Raamatud

Raamatud on klassifitseeritud eelkõige Tehnikaülikooli akadeemilist struktuuri silmas pidades. Otsing toimib nii autori, pealkirja kui ka sõna (või stringi) järgi pealkirjas või sisututvustuses.


Raamatud > Matemaatika- ja loodusteadused > Matemaatika >

  
Raamatu nimi:Matemaatika ja f??sika. Valemid ning h?poteesid
Autor:Maido Rahula, Mati V?ljas
Kirjastus:Avita
Ilmumisaasta:2017
Lehekülgi:148
Mõõdud:170*240mm
Kaal:248 grammi
Lühikirjeldus:Matemaatikud kutsuvad lugejaid , eelk?ige aga f??sikuid ja f??sikahuvilisi, universumi avastama. V?idakse ?elda, et universumist me ju ?hte-teist ka teame. Sellepeale vastame, et oma meelte ja k?ikv?imalike m??teriistadega oleme ikkagi v?ikeses ε-?mbruses ja v?he m?tleme nende v?imsate j?udude peale, mis maailmalaotuses valitsevad.
Kirjeldus:

Esimeses peat?kis v?tame k?sile g?mnaasiumi ?ppeprogrammid ja ehitame koolimatemaatika ?les ainu?ksi vektoritele. Samastame geomeetrilised ja aritmeetilised vektorid ning kasutame neid geomeetria?lesannete lahendamiseks nii tasandil kui ka ruumis.

Teises peat?kis alustame kompleksarvudest, kuid kohe n?eme, et kompleksarvude taga peituvad lineaarsed vektorv?ljad ja lineaarsed vood. Korraldame lineaarsete voogude klassifikatsiooni, kuhu kuuluvad tuntud vood, nagu fookused, sadulad ja s?lmed. Lineaarsed vood v?imaldavad aproksimeerida ehk siis ka lineariseerida mittelineaarset maailma selle lokaalses ε-?mbruses.

Kolmandas peat?kis on anal??situd olukorda seoses M-j?uga (Magnuse efektiga). Matemaatikule piisab ?elda, et tegu on p??rdeoperaatori Lie tuletisega nihkeoperaatori suhtes. On vaadeldud juhte, mil M-j?ud annab ennast tunda meie l?hi?mbruses. Ilusa t?lgenduse saab g?roskoop.

Neljandas peat?kis m?tiskleme, kas ja kuidas toimib M-j?ud kosmoses. J?reldused s?nastame h?poteesidena.

Viiendas peat?kis vaatleme planeetide orbiite, mis pole Kepleri ellipsid. Iga planeet k?igutab P?ikest ja planeedi orbiit on mitmeaasaline rosett. Meie eeldame, et Pike ja planeet osalevad lineaarses voos ning liiguvad piki sarnaseid ellipseid keskpuntiga P?ikese ja planeedi massikeskmes.

Kuuendas peat?kis on antud geomeetriline t?lgendus helikoonusele, kui lennuk on ?letanud helibarj??ri. Selline "akustiline" efekt leiab aset ka T?erenkovi-Vavilovi kiirguse puhul, kui elementaarosakesed mingis keskkonnas ?letavad valgusebarj??ri.

Seitsmendas peat?kis k?sitleme tavamehaanika ?ht fundamentaalset probleemi - kolme keha probleemi. M?istagi, sellele probleemile pole ?iget lahendust, kui l?htutakse Kepleri esimese seaduse eeldusest, et P?ike on paigal. Me k?sime: vast on ?ige l?htuda asjaolust, et kolmel kehal on ?hine raskuskese, ning seej?rel taandada probleem mitmeks kahe v?lja probleemiks?

Kaheksanda peat?ki teemaks on mitme voo probleem. Kahe voo probleemis leiavad ilmselgelt ?ldistuse Newtoni kolm seadust. Kolme voo puhul on vaja j?uda selgusele, mida t?hendab j?uv?lja tuletis [X[Y Z]]. Siis on vaja s?nastada f??sikaseadus, mille matemaatiliseks v?ljendiks on Jacobi samasus. Matemaatiliselt on probleem korrektselt s?nastatud, kuid puudub f??sikaline t?lgendus.

Raamat on m?eldud matemaatikutele ja f??sikutele, kuid ka k?igile matemaatika- ja f??sikahuvilistele. See v?iks huvi pakkuda ?pilastele, ?li?pilastele ja teaduritele. Vaja on rohkem diskuteerida matemaatilistel teemadel, t?psustamaks matemaatika osat?htsust teiste teaduste k?rval - just praegu, ajal, kui tunneme vajadust matemaatika ?petamise reformimise j?rele.

Hind:22,70 EUR

Tagasi