Täna on esmaspäev, 17.12.2018  

Avaleht Raamatud Tellimine (ostukorv) Kontakt Partnerid
 
 
 

Raamatud

Raamatud on klassifitseeritud eelkõige Tehnikaülikooli akadeemilist struktuuri silmas pidades. Otsing toimib nii autori, pealkirja kui ka sõna (või stringi) järgi pealkirjas või sisututvustuses.


Raamatud > Matemaatika- ja loodusteadused > Matemaatika >

  
Raamatu nimi:Matemaatika ja füüsika. Valemid ning hüpoteesid
Autor:Maido Rahula, Mati Väljas
Kirjastus:Avita
Ilmumisaasta:2017
Lehekülgi:148
Mõõdud:170*240mm
Kaal:248 grammi
Lühikirjeldus:Matemaatikud kutsuvad lugejaid , eelkõige aga füüsikuid ja füüsikahuvilisi, universumi avastama. Võidakse öelda, et universumist me ju ühte-teist ka teame. Sellepeale vastame, et oma meelte ja kõikvõimalike mõõteriistadega oleme ikkagi väikeses ε-ümbruses ja vähe mõtleme nende võimsate jõudude peale, mis maailmalaotuses valitsevad.
Kirjeldus:

Esimeses peatükis võtame käsile gümnaasiumi õppeprogrammid ja ehitame koolimatemaatika üles ainuüksi vektoritele. Samastame geomeetrilised ja aritmeetilised vektorid ning kasutame neid geomeetriaülesannete lahendamiseks nii tasandil kui ka ruumis.

Teises peatükis alustame kompleksarvudest, kuid kohe näeme, et kompleksarvude taga peituvad lineaarsed vektorväljad ja lineaarsed vood. Korraldame lineaarsete voogude klassifikatsiooni, kuhu kuuluvad tuntud vood, nagu fookused, sadulad ja sõlmed. Lineaarsed vood võimaldavad aproksimeerida ehk siis ka lineariseerida mittelineaarset maailma selle lokaalses ε-ümbruses.

Kolmandas peatükis on analüüsitud olukorda seoses M-jõuga (Magnuse efektiga). Matemaatikule piisab öelda, et tegu on pöördeoperaatori Lie tuletisega nihkeoperaatori suhtes. On vaadeldud juhte, mil M-jõud annab ennast tunda meie lähiümbruses. Ilusa tõlgenduse saab güroskoop.

Neljandas peatükis mõtiskleme, kas ja kuidas toimib M-jõud kosmoses. Järeldused sõnastame hüpoteesidena.

Viiendas peatükis vaatleme planeetide orbiite, mis pole Kepleri ellipsid. Iga planeet kõigutab Päikest ja planeedi orbiit on mitmeaasaline rosett. Meie eeldame, et Päike ja planeet osalevad lineaarses voos ning liiguvad piki sarnaseid ellipseid keskpuntiga Päikese ja planeedi massikeskmes.

Kuuendas peatükis on antud geomeetriline tõlgendus helikoonusele, kui lennuk on ületanud helibarjääri. Selline "akustiline" efekt leiab aset ka T?erenkovi-Vavilovi kiirguse puhul, kui elementaarosakesed mingis keskkonnas ületavad valgusebarjääri.

Seitsmendas peatükis käsitleme tavamehaanika üht fundamentaalset probleemi - kolme keha probleemi. Mõistagi, sellele probleemile pole õiget lahendust, kui lähtutakse Kepleri esimese seaduse eeldusest, et Päike on paigal. Me küsime: vast on õige lähtuda asjaolust, et kolmel kehal on ühine raskuskese, ning seejärel taandada probleem mitmeks kahe välja probleemiks?

Kaheksanda peatüki teemaks on mitme voo probleem. Kahe voo probleemis leiavad ilmselgelt üldistuse Newtoni kolm seadust. Kolme voo puhul on vaja jõuda selgusele, mida tähendab jõuvälja tuletis [X[Y Z]]. Siis on vaja sõnastada füüsikaseadus, mille matemaatiliseks väljendiks on Jacobi samasus. Matemaatiliselt on probleem korrektselt sõnastatud, kuid puudub füüsikaline tõlgendus.

Raamat on mõeldud matemaatikutele ja füüsikutele, kuid ka kõigile matemaatika- ja füüsikahuvilistele. See võiks huvi pakkuda üpilastele, üliõpilastele ja teaduritele. Vaja on rohkem diskuteerida matemaatilistel teemadel, täpsustamaks matemaatika osatähtsust teiste teaduste kõrval - just praegu, ajal, kui tunneme vajadust matemaatika õpetamise reformimise järele.

Hind:22,70 EUR

Tagasi